UNESCO
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lüh UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. UNESCO eesmärk on edendada koostööd inimeste ja rahvaste vahel neljas valdkonnas: hariduses, teaduses, kultuuris ja kommunikatsioonis. Peakonverents on igas töövaldkonnas välja töötanud oma programmi.
UNESCO enda rahalised võimalused programme toetada on väikesed, kuid ta püüab kooskõlastada riikide, asutuste ja üksikisikute tegevust, sõnastada eesmärke ning välja töötada reegleid ja kriteeriume.
UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab traditsioonise käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.
UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlasi. Kõige tuntum on tõenäoliselt UNESCO Courier, mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab UNESCO tegevust ja teadusuuringuid, samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavõtte üleilmsete probleemide kohta. Erialased ajakirjad on näiteks Prospects, Museum, Impact of Science on Society. Paljudes keeltes antakse välja põhjalikke aastaraamatuid, seal hulgas "Statistical Yearbook", "Index Translationum" ja "World Communication Report":
UNESCO maailmapärandi nimistu on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. a. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki. Maailma kultuuripärandi nimekirjas Eestist on Tallinna vanalinn ja Struve meridiaanikaar.
Esitlus UNESCOst Merli, Kristina
18. juunil 2006. a sai Tartu tähetorn UNESCO maailma kultuuripärandisse kuulumist kinnitava tähise. Tähetorn kuulub maailmapärandisse osana Struve geodeetilisest kaarest, mis kanti UNESCO kultuuripärandi nimekirja juulis 2005.
Struve geodeetiline kaar - UNESCO maailmapärand Tartu linna kodulehel
UNESCO enda rahalised võimalused programme toetada on väikesed, kuid ta püüab kooskõlastada riikide, asutuste ja üksikisikute tegevust, sõnastada eesmärke ning välja töötada reegleid ja kriteeriume.
UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab traditsioonise käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.
UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlasi. Kõige tuntum on tõenäoliselt UNESCO Courier, mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab UNESCO tegevust ja teadusuuringuid, samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavõtte üleilmsete probleemide kohta. Erialased ajakirjad on näiteks Prospects, Museum, Impact of Science on Society. Paljudes keeltes antakse välja põhjalikke aastaraamatuid, seal hulgas "Statistical Yearbook", "Index Translationum" ja "World Communication Report":
UNESCO maailmapärandi nimistu on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. a. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki. Maailma kultuuripärandi nimekirjas Eestist on Tallinna vanalinn ja Struve meridiaanikaar.
Esitlus UNESCOst Merli, Kristina
18. juunil 2006. a sai Tartu tähetorn UNESCO maailma kultuuripärandisse kuulumist kinnitava tähise. Tähetorn kuulub maailmapärandisse osana Struve geodeetilisest kaarest, mis kanti UNESCO kultuuripärandi nimekirja juulis 2005.
Struve geodeetiline kaar - UNESCO maailmapärand Tartu linna kodulehel
15. juulil 2005 toimus Durbanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, UNESCO Maailmapärandi komitee istung, kus kinnitati Struve geodeetilise meridiaanikaare lisamine maailmapärandi objektide nimekirja. Selle kinnituseks väljastati igale riigile sertifikaat, mis kinnitab Struve meridiaanikaare kuuluvust UNESCO Maailmapärandi nimekirja.
Nimekirja lisati Struve meridiaanikaare säilinud punktid kümnest riigist (kokku 34) vastavalt: Norrast (4 punkti), Soomest (6 punkti), Venemaalt (2 punkti), Eestist (3 punkti), Lätist (3 punkti), Leedust (3 punkti), Valgevenest (5 punkti), Moldaaviast (1 punkt) ja Ukrainast (4 punkti).
Eestist on nimetatud Struve meridiaankaare UNESCO maailmapärandi objektideks Simuna-Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu Tähetorni hoone.
Nimekirja lisati Struve meridiaanikaare säilinud punktid kümnest riigist (kokku 34) vastavalt: Norrast (4 punkti), Soomest (6 punkti), Venemaalt (2 punkti), Eestist (3 punkti), Lätist (3 punkti), Leedust (3 punkti), Valgevenest (5 punkti), Moldaaviast (1 punkt) ja Ukrainast (4 punkti).
Eestist on nimetatud Struve meridiaankaare UNESCO maailmapärandi objektideks Simuna-Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu Tähetorni hoone.
Tartus kasutas Struve mõõtmistel astronoomia observatooriumi kupli tsentri juures olevat punkti, mis kahjuks ei ole säilinud. Kuid selle punkti projektsiooni kupli all oleva ruumi põrandale oli võimalik taastada Struve joonise ja mõõtandmete järgi. See tsenter tähistati 12 mm läbimõõdulise pronkstsentriga, mille sfäärilises otsas on tsentriauk.
