Struve elulugu
Friedrich Georg Wilhelm Struve sündis 15.04.1793 Altonas. Tema ise oli gümnaasiumi rektor ning Struvele anti klassikaline haridus. 1808. a põgenes noormees Napoleoni nekrutivärbajate eest Tartusse, kus hakkas kohalikus ülikoolis õppima filosoofiat, filoloogiat ja astronoomiat.
1810. a sooritas kandidaadieksami filoloogias ja sai kuldmedali Aleksandria poeetide loomingu kriitilise käsitluse eest. Kuid astronoomia huvitas teda rohkem ning 1813. a kaitses ta korraga nii magistri- kui doktoritöö Tartu Tähetorni geograafiliste koordinaatide määramise kohta ning samal aastal nimetati ta erakorraliseks professoriks kohustusega lugeda ka matemaatikat.
1815.-1818. a tegi Fr. G. W. Struve Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tellimisel Tartu ülikoolis mõõtmisi Liivimaa uue kaardi jaoks. Kaart nende mõõtmiste põhjal ilmus alles 1839. a. Sügisel 1838 anti Fr. G. W. Struvele emeriitprofessori nimetus - ta oli ülikoolis töötanud 25 aastat.
Struve nimi sai kiiresti tuntuks maailma astronoomide hulgas, ka Venemaal. Struve oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 1839-1862 selle direktor; 1845. a asutatud Vene Geograafia Seltsi üks asutajatest ning alates 1853.a Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige.
Millega Wilhelm siis Tartus oli tegelnud? Ta luges 25 aasta jooksul Tartu Ülikoolis 20 loengukursust, keskmiselt kuus korda igaüht, määras meridiaanringiga tuhandete kaksiktähtede positsioone, otsis suure refraktoriga kaksiktähti, mõõtis neid mikromeetriliselt, oli peategelane Balti provintside trigonomeetrilisel mõõdistamisel, oli prorektoriks.
Struve asus tegema kokkuvõtteid aastatel 1816—1855 toimunud meridiaanikaare mõõtmistest. See jäi suure töömehe viimaseks tööks. 1858. aasta algul ta haigestus, mille tagajärjeks oli täielik mälukaotus. Hiljem küll mälu paranes, kuid jäi elu lõpuni nõrgaks ega võimaldanud enam teha pingsat vaimset tööd. 1861. a sügisel lahkus W. Struve Pulkovo observatooriumi direktori kohalt ja asus koos perekonnaga Peterburi, kus elas kuni surmani. 1864. a augustis võttis Struve veel osa Pulkovo observatooriumi avamise 25. aastapäevale pühendatud pidustustest, sama aasta 23. novembril aga suri ta kopsupõletikku. Struve maeti Pulkovo observatooriumi juures asuvale kalmistule.
Õpilaste koostatud esitlused:
Struve meridiaanikaar Agne ja Inge-Liis
Viktoriin Agne, Inge-Liis
Struve meridiaanikaar Hardi ja Jaan
Loe lisaks Struve kohta:
Fr. G. W. Struve Maa kuju täpsustajana (T. Viik)
Fr. G. W. Struve Tartu-periood
Wikipeediast
1810. a sooritas kandidaadieksami filoloogias ja sai kuldmedali Aleksandria poeetide loomingu kriitilise käsitluse eest. Kuid astronoomia huvitas teda rohkem ning 1813. a kaitses ta korraga nii magistri- kui doktoritöö Tartu Tähetorni geograafiliste koordinaatide määramise kohta ning samal aastal nimetati ta erakorraliseks professoriks kohustusega lugeda ka matemaatikat.
1815.-1818. a tegi Fr. G. W. Struve Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tellimisel Tartu ülikoolis mõõtmisi Liivimaa uue kaardi jaoks. Kaart nende mõõtmiste põhjal ilmus alles 1839. a. Sügisel 1838 anti Fr. G. W. Struvele emeriitprofessori nimetus - ta oli ülikoolis töötanud 25 aastat.
Struve nimi sai kiiresti tuntuks maailma astronoomide hulgas, ka Venemaal. Struve oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 1839-1862 selle direktor; 1845. a asutatud Vene Geograafia Seltsi üks asutajatest ning alates 1853.a Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige.
Millega Wilhelm siis Tartus oli tegelnud? Ta luges 25 aasta jooksul Tartu Ülikoolis 20 loengukursust, keskmiselt kuus korda igaüht, määras meridiaanringiga tuhandete kaksiktähtede positsioone, otsis suure refraktoriga kaksiktähti, mõõtis neid mikromeetriliselt, oli peategelane Balti provintside trigonomeetrilisel mõõdistamisel, oli prorektoriks.
Struve asus tegema kokkuvõtteid aastatel 1816—1855 toimunud meridiaanikaare mõõtmistest. See jäi suure töömehe viimaseks tööks. 1858. aasta algul ta haigestus, mille tagajärjeks oli täielik mälukaotus. Hiljem küll mälu paranes, kuid jäi elu lõpuni nõrgaks ega võimaldanud enam teha pingsat vaimset tööd. 1861. a sügisel lahkus W. Struve Pulkovo observatooriumi direktori kohalt ja asus koos perekonnaga Peterburi, kus elas kuni surmani. 1864. a augustis võttis Struve veel osa Pulkovo observatooriumi avamise 25. aastapäevale pühendatud pidustustest, sama aasta 23. novembril aga suri ta kopsupõletikku. Struve maeti Pulkovo observatooriumi juures asuvale kalmistule.
Õpilaste koostatud esitlused:
Struve meridiaanikaar Agne ja Inge-Liis
Viktoriin Agne, Inge-Liis
Struve meridiaanikaar Hardi ja Jaan
Loe lisaks Struve kohta:
Fr. G. W. Struve Maa kuju täpsustajana (T. Viik)
Fr. G. W. Struve Tartu-periood
Wikipeediast
